Ma lubasin, et ütlen sulle,
kui see kõik saab läbi...
Siis kui kevadest saab suvi
ja peale viinakuud tuleb lumi
ja sa ei leia enam
mu jälgi lume pealt.
Siis sa ei pea
mind ootama enam...
Ma lubasin, et ütlen sulle,
kui see kõik saab läbi...
Siis kui kevadest saab suvi
ja peale viinakuud tuleb lumi
ja sa ei leia enam
mu jälgi lume pealt.
Siis sa ei pea
mind ootama enam...
Ma saan sulle anda armastust,
mis on seikluses, mitte argipäevas.
Ma saan sulle anda armastust,
mis on muutumises, mitte tardumises.
Ma saan sulle anda armastust,
mis on elamises, mitte suremises.
Ja sa ei saa seda kinni köita,
ega luku taha panna.
Sa ei saa seda laekas hoida
ega pitseri alla panna,
sest see armastus on
väljaspool kõike seda...
Ma olen andnud sulle
lõputult võimalusi olla
rohkem kui lihtsalt inimene,
aga sa oled alati olnud
ja jäänud lihtsalt inimeseks,
rumalaks ja uhkeks,
väiklaseks ja ahneks,
olles tõe suhtes alati kahtlev,
võttes valet vastu nii lahkelt.
Ja ma ei tea, kas peaksin
rõõmustama või kurvastama selle üle?
Ma ei saa sind
välja oma peast,
sest see tunne
on palju suurem,
kui oma südames
kandnud olen eal.
Ja ma ei tea,
kas üldse pean,
sulle ütlema,
et armastan sind,
sest see ei muudaks enam,
midagi, mida tunnen juba.
Ma olen lihtsalt õnnelik,
ilma põhjuse ja tagajärjeta,
ilma alguse, lõpu või järjeta...
Kui sul on põhimõtteid ja veendumusi
mille pärast sa loobuksid armastusest,
siis ma parem loobun sinust,
sest see kes loobub armastusest,
ei tea tegelikult midagi sellest.
Ma loobun kõigist,
kes loobuvad armastusest,
sest mina ei loobu sellest.