Armas oled...
Kui sa koputad
mu tardunud südamele
nagu saabuv kevad.
Armas oled...
Kui sa virgud
nagu tärkavad pungad,
ja kooruvad linnupojad.
Armas oled...
Oma lihtsuses,
Nagu ääretu taevas
ja lõputu ookean.
Armas oled...
Ja ma ei saa
seda öelda kunagi
kellelegi teisele.
Armas oled...
Kahjuks sa ise
ei mõista seda...
Ära palu mul oodata,
sest aeg on see,
mida mul on
kõige vähem järel.
Ma ei hakka ootama,
kuni sa tuled
ja minust ei ole
enam midagi järel...
Võib-olla oli sul õigus, et
me ainult lohutame teineteist.
Võib-olla oli sul õigus, et
oleme koos kuni kohtame õiget.
Võib-olla oli sul õigus, et
me ei ole kokku määratet.
Võib-olla oli sul isegi õigus,
aga või-olla siiski mitte...
