keda näinud olen
ja ometi nad ei näe,
et sa oled ilus.
Ära kuula neid,
sest nad ütlevad
sulle ainult seda,
mis on valus.
Aga minu silmis
oled sa kõige ilusam
keda näinud olen
kogu oma elus...
Ära kuula neid,
sest nad ütlevad
sulle ainult seda,
mis on valus.
Aga minu silmis
oled sa kõige ilusam
keda näinud olen
kogu oma elus...
Sul on vähe aega
armastuse jaoks,
aga alati on aega
kurbuse jaoks
ja siis sa ei mõista,
miks sa oled nii õnnetu...
Ütlesid, et armastad,
aga tegelikult
on see vaid kirg,
mis möödub sinus.
Ütlesid, et hoolid,
aga tegelikult
on see vaid hirm,
et loobun sinust.
Ja see kõik
võib olla ilus,
kuni see kestab
ja see kõik
võib tulla valus,
kui otsa saab...
Sa armastasid
mu välimust,
märkamata
mu olemust.
Ja siis ma läksin
vaatamata seljataha,
sest ma ei tahtnud,
et sa pettud,
kui ükskord avastad,
et see mida armastad
ei olegi igavene...
Keset pilkast pimedat
killuke valgust
meelitas mind enda poole
nagu ööliblikat.
Ma teadsin, et võin
kõrvetada tiivad,
aga see valgus näitas,
et kõik pole veel kadunud.
Ma armastasin deemonit
ja see puudutas mind hingeni,
sest ta pimedas südames
elas veel killuke valgust...
Ärata mind,
nagu päike äratab maa
igal hommikul.
Ärata mind,
nagu muld äratab seemne
igal kevadel.
Ärata mind,
nagu elu äratab südame
igale tuksele.
Ärata mind
nagu igatsus äratab hinge
sünni kutsele.
Ärata mind armastusele...
Kui sa vihkad mind,
siis sa vihkad
tegelikult iseennast
ja kui sa armastad mind,
siis sa armastad
tegelikult iseennast,
sest mina olen vaid peegel...
Ma ei kasvanud selleks,
et murduda,
et minust jääks järgi
vaid känd.
Ma kasvasin selleks,
et kõrguda
üle kõigest halvast,
et puudutada taevast...
Laena mulle,
armastust,
täna õhtuks,
sest ma ei taha
lahkuda tühjade kätega.
Laena mulle
armastust
täna õhtuks,
sest mulle ei ole
antud armastust kogeda.
Laena mulle
armastust
täna õhtuks,
sest juba hommikul
tuleb mul vara lahkuda.
Ma elan
laenatud elu,
laenatud hetkedes
ja laenatud armastusega.
Ära kunagi
kahtle armastuses,
mida tundsime.
Ära kunagi
kahtle hetkedes,
mida jagasime.
Ära kunagi
kahtle sõnades,
mida ütlesime.
See kõik oli õige,
ainult aeg ja koht oli vale...
Ma käin kodus,
mida ma pidasin
kunagi koduks.
Ma elan kodus,
mis polegi
üldse mu kodu.
Ma unistan kodust,
mis oleks
mu päriskodu.
Ja nii ma olen
nagu kodukäija,
kellel polegi kodu...
Kauneim ehe,
mis mulle
eales kingitud
oli see kirikakar,
mille sa panid
mu juuksetukka
seal järvekaldal
ühel suvisel õhtuhakul.
See on mul
siiani alles,
lemmikraamatu vahel...
Ma ei saa sind
lõpuni usaldada
ja ma ei saa sind
lõpuni kahtlustada.
Ma ei saa sind
lõpuni armastada
ja ma ei saa sind
lõpuni vältida,
sest minul ei ole
tingimusi ega piire,
aga sinul on.
Ja sellepärast
ma ei tea mida teha
sinu armastusega, inimene...
Nad ei näe mind,
sest ma ei näita ennast
ja isegi kui ma näitaks,
ei tunneks nad mind ära.
Ja nii ma elan
nähtavas maailmas
oma nähtamatut elu.
Kui me ei saagi
kunagi kokku jääda,
siis sa saad mulle,
alati meelde jääda,
sellisena nagu oled:
natuke lapsik
ja natuke rumal,
natuke naljakas
ja natuke kaval,
natuke lärmakas
ja natuke aval,
natuke võõras
ja natuke oma.
Ja see lõputu siirus
su sõnade taga
ei lähe mul iialgi
meelest ära...
Keegi ei saa
keelata mind
armuda sinusse,
isegi kui oled
liiga hea,
et olla tõsi.
Las ma siis
armun sinusse,
isegi kui see
pole üldse tõsi.
Las ma siis
armun sinusse,
et olla koos
ainult unistuses.
Keegi ei saa
keelata mind
armuda sinusse,
isegi mitte sina ise...
Igatsus sind näha
hoiab mind elus.
Igatsus sind puudutada
paneb unustama valu.
Igatsus sind suudelda
loob kogu ilu,
mida kogen läbi
elu ja valu.
Ja ainus mis veel
hoiab mind elus
on igatsus sind näha...
Sa oled lähedal,
otse mu seljataga.
Ma ei näe ega kuule sind,
aga tunnen iga ihukarvaga.
Ja ma uinun selleks,
et sina saaksid ärgata,
igas mu järgmises unenäos...
Nagu tulnukas,
kes tahab koju,
olen eksinud sellesse
võõrasse maailma
universumi serval.
Mu skafander lekib
ja isegi kui tekib
võimalus pääseda,
ei ole mul enam jõudu
oma planeedile lennata.
Ja nüüd on mul veel
jäänud lihtsalt oodata,
kuni sa leiad mu,
kas elava või surnuna...
Ma olen sõjatandril,
armastuse lahingus
ja ma näen enda ümber
ainult surnuid ja haavatuid.
Ja isegi kui ma julgen
anda sulle minuga võimalust,
siis ma ei tea kas julgen
anda endale sinuga võimalust.
Sest ma ei taha olla sõjatandril,
armastuse lahingus,
kus ma võitlen iseendaga
ja olen sinust haavatud.
Sellepärast ma ei julge
anda sulle minuga võimalust
ja sellepärast ma ei julge
anda endale sinuga võimalust.
Süda südames
elan iga päev
ja keegi ei tea
ja keegi ei näe.
Süda südames
elan iga päev
ja ainult sina tead
ja ainult sina näed.
Süda südames
elan iga päev
ja see on meie saladus.