Mööda kaskede alleed
ma kõnnin kaugusse,
ja kuldseid urvaebemeid
mul langeb juustesse.
Läbi okste
tilgub päiksevalgust,
varju ja valguse piirid
mustrina katavad õlgu.
Mööda tähtede alleed
ma lendan valgusse
ja kullakarva ebemeid
mul langeb tiivusse.
Läbi pimeduse müüri
tilgub vaimuvalgust,
tõe ja vale piiril
näitab lõppu ja algust.
Mööduvate elude allee
nii lõputa näib,
kus ainsa saatjana veel
vari kannul mul käib...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar