Meid lahutab aeg ja ruum...

Meid lahutab aeg ja ruum,
vihkamine ja armastus,
külm ja kuum...

Ainult igatsus
voolab verena mu soontes,
paneb pekslema südame
lootuses kohata sind...

Ainult ootus
värvib mu eluvikerkaare
spektrivärve pisaratevihmas
nii rõõmust kui kurbusest...

Meid lahutab aeg ja ruum,
vihkamine ja armastus,
külm ja kuum...

Ja me polegi kunagi
päriselt kohtunud
nii nagu me polegi kunagi
olnud päriselt lahus...

Kas see ongi tõeline armastus
mis tuksub mu südames
ja värvib mu eluvärve?